hanketehingute

Hanketehingud on rahastatavate projektide ja kaupade või teenuste ostmisega seotud toimingud, mis toimuvad riigi- või kohalike omavalitsuste suunatud hankeprotsesside raames. Sõna hanketehing viitab laiemalt hankemenetluse käigus toimuvatele tehingutele ja lepingute sõlmimisega seotud tegevustele, mis hõlmavad kavandamist, kuulutamist, pakkumiste vastuvõtmist, hindamist, võitja määramist ning lepingu sõlmimist.

Hanketehingute põhieesmärk on tagada avalike vahendite kasutamisel aus konkurents, läbipaistvus ja parima võimaliku väärtuse saavutamine. Protsess võib toimuda eri menetlustüüpide alusel, mida reguleerivad õigusaktid, näiteks avatud menetlus, piiratud menetlus ja konkurentsiline dialoog. Hanketehingud on sageli seotud järelevalvega ja riskide nagu ebavõrdne kohtlemine või korruptsioon, seetõttu on tähtis hea dokumentatsioon, selged kriteeriumid ning kvaliteetne hindamine.

Protsessi peamised etapid on vajaduse defineerimine ja eelarve, teate avaldamine hankest, pakkumuste vastuvõtmine, põhjalik hindamine vastavalt ettenähtud kriteeriumidele, otsuse tegemine ja lepingu sõlmimine ning lepingu täitmise järelevalve. Olulised osapooled on hangete korraldaja (asutus või organisatsioon), pakkumised esitanud ettevõtted ning elluviimise ja vaidluste lahendamise mehhanismid.

Seaduslik raamistik varieerub riigiti, kuid hanketehingud toimivad tavaliselt riigihangete seaduse või sellega seotud õigusaktide alusel.