halogeenidel

Halogeenid on keemiliste elementide rühm perioodilisustabelis, mis kuulub 17. rühma. See rühm koosneb kuuest elemendist: fluor (F), kloor (Cl), broom (Br), jood (I), aseen (At) ja tennessiin (Ts). Nende ühiseks tunnuseks on seitse valentsielektroni nende väliskihil, mis muudab nad väga reaktiivseteks.

Halogeenid on tavatingimustes enamasti mittemetallid, välja arvatud aseen ja tennessiin, mis omadustelt lähenevad poolmetallidele või on radioaktiivsed. Nad esinevad sageli diatomiliste molekulidena, kus kaks halogeeni aatomit on omavahel kovalentselt seotud. Näiteks on kloor gaas (Cl2), broom vedelik (Br2) ja jood tahke aine (I2) toatemperatuuril. Fluor on väga reaktiivne kahvatukollane gaas.

Kõige elektronegatiivsema elemendina on fluor äärmiselt tugev oksüdeerija. Halogeenid on tuntud oma võime poolest moodustada sooli, millest tuleneb ka nende nimetus (kreeka keeles "hals" tähendab soola ja "genes" tähendab tekitama). Nad reageerivad metallidega, moodustades halide sooli, nagu näiteks naatriumkloriid (NaCl), mida tuntakse lauasoolana. Klooriühendeid kasutatakse laialdaselt desinfitseerimisel, plastide tootmisel ja erinevates keemilistes protsessides. Fluoriühendeid leidub hambapastades ja neid kasutatakse tefloni tootmisel. Mõned halogeenid, nagu broom ja jood, on olulised ka bioloogilistes protsessides, kuigi nende liigne kogus võib olla kahjulik. Aseen ja tennessiin on radioaktiivsed ja nende omadusi uuritakse peamiselt nende ebastabiilsuse tõttu.