haldusakt

Haldusakt, ehk haldusakt, on haldusorgani vastu võetud konkreetne, individuaalne ja siduv otsus, mis mõjutab isiku või juriidilise isiku õigusi, kohustusi või õigussuhteid. See erineb üldnormatiivsetest aktidest (nt seadused ja määrused), mis kehtivad kõigi jaoks, kuna haldusakt on adresseeritav ja selgesõnaliselt rakendatav konkreetsele isikulisele asjale.

Haldusakti iseloomustab see, et see on vormilt tavaliselt kirjalik, see sisaldab asjaomase organi nime, otsuse sisu, õiguslikku alust, põhjendusi, mõju ning täitmise edukirjele ja tulemuse kohta. Akt võib olla otsustav, korraldav või määrav ning see jõustub tavaliselt pärast teavitamist või kättetoimetamist isikule. Haldusakti puhul on oluline tagada õiguskindlus ja põhjendatus, sealhulgas viidata vastavatele õigusaktidele ja isiku faktidele.

Proceduurina peab haldusakt lähtuma õigusaktide nõuetest haldusmenetluses: see peab olema vormikindel, ütluslikult selge ning pakkuma isikule teavet kuid ja võimalust olla kuulatud enne lõpliku otsuse tegemist. Pärast teatavaks tegemist on haldusakti võimalik vaidlustada eritasandil: apellatsioon sellele organile või vaidlus kohtus, sõltuvalt konkreetse otsuse laadist ja asukohast. Vaidluse puhul on tavaliselt tähtajad ning edasised õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad parandada või tühistada haldusakti.

Haldusaktide ulatus hõlmab liikuvaid kohtu- või administratiivseid piiranguid, nt luba, keeldu, sunniraha, rahalised sanktsioonid ja halduse kavandatud muutused. Halduakt on seega oluline tööriist avaliku sektori otsuste elluviimisel ning samal ajal kaitsevahend isikute õiguste tagamisel.

---