hüperaktiivsuses

Hüperaktiivsus, tuntud ka kui tähelepanuhäire koos hüperaktiivsusega (ADHD), on neurobioloogiline arenguhäire, mis mõjutab inimeste käitumist ja keskendumisvõimet. Seda iseloomustavad tavaliselt kolm peamist sümptomite rühma: tähelepanematus, hüperaktiivsus ja impulsikontrolli raskused.

Inimesed, kellel on tähelepanematus, võivad sageli unustada üksikasju, kergesti hajameelsed olla, neil on raskusi ülesannete lõpetamisega ja nad võivad tunduda, et nad ei kuula, kui nendega räägitakse. Hüperaktiivsuse sümptomid hõlmavad pidevat rahutust, liigset liikumist, keerukust vaikselt paigal istumisel ja pidevat "liikumises olemise" tunnet. Impulsiivsus väljendub sageli äkiliste otsuste tegemises ilma tagajärgi kaalumata, teiste katkestamises vestluste ajal ja raskustes ootamisega.

ADHD-d diagnoositakse tavaliselt lapsepõlves, kuid sümptomid võivad jätkuda ka täiskasvanueas. Häire põhjused pole täielikult teada, kuid arvatakse, et sellel on geneetilised ja keskkondlikud tegurid. ADHD ei ole lihtsalt "halva käitumise" või "liiga palju energiat" probleem, vaid neuroloogiline seisund, mis vajab mõistmist ja sobivaid sekkumisi.

ADHD diagnoosimine toimub spetsialistide poolt, kes hindavad sümptomite esinemist ja nende mõju inimese igapäevaelule. Ravi võib hõlmata käitumisteraapiat, hariduslikke tugimeetmeid, elustiili kohandusi ja mõnel juhul ka ravimeid, mis aitavad kontrollida hüperaktiivsuse ja tähelepanematus sümptomeid. Varajane diagnoos ja õige sekkumine võivad oluliselt parandada ADHD-ga inimeste elukvaliteeti ja aidata neil saavutada oma potentsiaali.