hõõrdumiskordajat

Hõõrdumiskordaja, tuntud ka kui hõõrdetegur, on dimensionaalne suhtarv, mis iseloomustab kahe pinna vahelist hõõrdumise vastupanu. Seda tähistatakse tavaliselt kreeka tähega mü (µ). Hõõrdumiskordaja sõltub peamiselt materjalide tüübist, nende pinna karedusest ja ka sellest, kas tegemist on staatilise või dünaamilise hõõrdumisega. Staatiline hõõrdumiskordaja (µs) on veidi suurem kui dünaamiline hõõrdumiskordaja (µd), mis tähendab, et liikumise alustamiseks on vaja suuremat jõudu kui liikumise säilitamiseks.

Hõõrdumiskordaja väärtus varieerub nullist (ideaalselt sile pind, millel puudub hõõrdumine) kuni ühe või isegi veidi üle ühe (kui pinnad "lukustuvad" üksteisega). Mida suurem on hõõrdumiskordaja, seda suurem on hõõrdejõud kahe pinna vahel. Hõõrdejõud (Ff) arvutatakse valemiga Ff = µ * Fn, kus Fn on normaalejõud ehk pindadele risti mõjuv jõud. See suhe kehtib enamiku praktiliste olukordade kohta, kuigi teaduslikel eesmärkidel on olemas keerukamaid mudeleid.

Hõõrdumiskordaja on oluline paljudes tehnilistes ja igapäevaelu rakendustes, alates rehvide haardest teel, pidurisüsteemide tööst kuni masinaosade määrimiseni. Selle mõistmine aitab optimeerida süsteemide tõhusust ja ohutust. Näiteks autotööstuses kasutatakse seda rehvide ja tee pinna vahelise haarduvuse parandamiseks.