hõõrdejõule

Hõõrdejõud on füüsikaline jõud, mis vastustab kahe pinna suhtelist liikumist, mis on omavahel kontaktis. See jõud tegutseb vastassuunas liikumisele või sellele suunale, mida pind oleks liikumas, kui hõõrdejõud puuduks. Hõõrdejõudu tekitavad peamiselt kahe pinna mikroskoopilised ebatasasused, mis haakuvad omavahel. Samuti mängivad rolli molekulaarsed adhesioonijõud.

Hõõrdejõudu on kahte peamist tüüpi: staatiline hõõrdejõud ja kineetiline hõõrdejõud. Staatiline hõõrdejõud tegutseb siis, kui kaks pinda on paigal ja takistab liikumise algust. Selle suurus võib varieeruda nullist teatud maksimaalse väärtuseni, mis on vajalik liikumise algatamiseks. Kineetiline hõõrdejõud tegutseb, kui kaks pinda liiguvad üksteise suhtes. See on tavaliselt väiksem kui staatilise hõõrdejõu maksimaalne väärtus ja selle suurus on enamasti sõltumatu liikumiskiirusest.

Hõõrdejõu suurus sõltub kahe pinna vahelisest normaaljõust (survejõust) ja kahe materjali iseloomust, mida nimetatakse hõõrdeteguriks. Hõõrdetegur on mõõt sellele, kui "karedad" või "libedad" pinnad on. Hõõrdejõud on oluline paljudes igapäevaelu nähtustes, alates kõndimisest ja sõidukite liikumisest kuni esemete paigal hoidmiseni. Samas on see sageli ka soovimatu, põhjustades energiakadu masinate osade kulumise ja kuumenemise näol.