kuumenemise

Kuumenemine on protsess, mille käigus aine või keha omandab soojust ja selle temperatuur tõuseb. Kuumenemine võib olla ajutine või püsiv ning see tuleneb soojusenergia ülekandest teiselt kehalt või keskkonnast.

Peamised soojusülekande viisid on: juhtivus (soojus liigub ühendavates kehades või nende vahel), konvektsioon (vedelike või gaaside ringluse tõttu) ja kiirgus (soojuslaine kaudu ilma keskkonnata).

Kiirust mõjutavad tegurid hõlmavad temperatuuri erinevust (keha ja ümbritseva keskkonna temperatuuride erinevus), aine omadusi nagu soojusmahtuvus ja soojusjuhtivus, pindade suurus ja kuju ning keskkonna isolatsioon või soojuskao määr. Kiirguse puhul mängivad rolli emissiivsus ja temperatuur.

Kuumenemine võib viia faaside muutumiseni (nt vedelike sulamine või keemine) ning mõjutada materjalide omadusi (laienemine, kõvadus). Tehnilises kontekstis on kuumenemine kontrollitav protsess, mida kasutatakse valdkondades nagu kütmine, soojusvahetid ja toiduvalmistus.

Ohutus ja energiatõhusus on olulised. Liigne kuumenemine võib põhjustada põlemisohtu või kahjustada seadmeid; selle vältimiseks kasutatakse isolatsiooni, termostaate ja ohutusseadmeid ning hoolikat jälgimist.

Mõõtmine ja jälgimine: temperatuuri mõõdetakse termomeetrite või anduritega; SI-ühik on kelvin, Eestis sageli kasutatud °C; temperatuurimuutus kirjeldatakse kui ΔT.