glükosiidide

Glükosiidid on orgaanilised ühendid, mis koosnevad suhkrust (glükoosist) ja teist tüüpi funktsionaalsest rühmast, mida nimetatakse aglükooniks. Need on looduses laialt levinud ja mängivad olulist rolli paljudes bioloogilistes protsessides. Glükosiidid tekivad glükosüülimise reaktsiooni kaudu, kus suhkrustruktuur moodustab kovalentse sideme aglükooniga. See side on tavaliselt O-glükosiidne side, kuid võib olla ka N-, S- või C-glükosiidne.

Aglükooniosa võib olla väga mitmekesine, sealhulgas alkoholid, fenoolid, tioolid, amiinid või isegi teised suhkrud. See mitmekesisus viib erinevate glükosiidide tüüpide tekkeni, millel on erinevad füüsikalised ja keemilised omadused ning bioloogilised funktsioonid. Näiteks sisaldavad paljud taimed flavonoidglükosiide, millel on antioksüdantsed omadused, ja südameglükosiide, mis mõjutavad südamelihase tööd.

Glükosiidid on tihti vees lahustuvad, mis hõlbustab nende transporti ja säilitamist organismides. Paljud glükosiidid on bioloogiliselt passiivsed, kuni nad lagundatakse ensümaatiliselt, vabastades aktiivse aglükooni. See kaitseb aglükooni kahjustuste eest ja võimaldab selle kontrollitud vabanemist vajadusel. Glükosiide leidub paljudes taimedes, loomades ja mikroorganismides ning neil on erinevaid funktsioone, sealhulgas energia salvestamine, taime kaitse patogeenide eest ja signaaliülekande mehhanismid. Neil on ka rakendusi meditsiinis ja tööstuses.