glükoositasemeid

Glükoositasemed viitavad veresuhkru ehk glükoosi kontsentratsioonile. Glükoos on peamine energiaallikas keha rakkudele ja seda saadakse toidust, eriti süsivesikutest. Pärast söömist imendub glükoos vereringesse, tõstes veresuhkru taset. Insuliin, hormoon, mida toodab kõhunääre, aitab glükoosil liikuda rakkudesse, kus seda kasutatakse energiana või salvestatakse hilisemaks kasutamiseks.

Normaalne glükoositase tühja kõhuga (enne sööki) on tavaliselt vahemikus 4,0–5,4 mmol/L. Pärast sööki võib see tõusta umbes 7,8 mmol/L, kuid peaks kahe tunni jooksul tagasi normaalsele tasemele langema. Veresuhkru taseme reguleerimine on oluline tervise säilitamiseks.

Kõrgenenud glükoositaset nimetatakse hüperglükeemiaks. Krooniliselt kõrge veresuhkur on diabeedi peamine tunnus ja võib pikaajalises perspektiivis kahjustada veresooni, närve ja organeid. Hüperglükeemia sümptomiteks võivad olla sagenenud urineerimine, suurenenud janu, väsimus ja ähmine nägemine.

Madalat glükoositaset nimetatakse hüpoglükeemiaks. See võib tekkida inimestel, kes võtavad teatud diabeediravimeid, või harvemini teistel põhjustel. Hüpoglükeemia sümptomiteks on higistamine, värisemine, pearinglus, näljatunne ja keskendumisraskused. Raske hüpoglükeemia võib põhjustada teadvusekaotust.

Glükoositasemete jälgimine on oluline eelkõige inimestele, kellel on diabeet, et hallata oma seisundit ja vältida tüsistusi. Juhuslikud mõõtmised või pidev glükoosimonitooring annavad teavet veresuhkru kõikumiste kohta. Tervislik toitumine, regulaarne füüsiline koormus ja arsti soovitatud ravi on peamised meetodid glükoositasemete kontrollimiseks.