füsioloogias

Füsioloogia on elusorganismide funktsioonide mehhanismide ja regulatsiooni uurimise teadus. Ta selgitab, kuidas rakud ja organid töötavad koos, et tagada elutegevus ning kuidas organism säilitab stabiilse sisekeskkonna erinevates tingimustes.

Füsioloogia hõlmab mitmeid tasandeid — molekulaarsest ja rakulisel tasandil kuni organite, süsteemide ja kogu organisme tasandini. Käsitletavad süsteemid hõlmavad närvisüsteemi, kardiovaskulaarsüsteemi, hingamisteid, neerude, endokriinsüsteemi, seedesüsteemi ning lihas-skeleti süsteemi. Uuringud keskenduvad tavaliselt funktsioonidele, regulatsioonimehhanismidele ja nende koosmõjudele terviklikus organismis.

Füsioloogia keskendub homeostaasi mehhanismidele: kuidas keha hoiab sisemist tasakaalu, näiteks vere koostist, hapnikutaset, pH-d, temperatuur ja energiabilanssi. Olulised rollid on närvi- ja hormonaalsel regulatsioonil ning tagasiside mehhanismidel, mis võivad olla negatiivse või positiivse iseloomuga.

Meetodid hõlmavad eksperimentaalseid ja mudelipõhiseid lähenemisi, in vivo ja in vitro uuringuid, elektrofüsioloogiat, molekulaarseid ja rakulisi tehnikaid ning süsteemseid testimismeetodeid. Füsioloogia ajalugu tähistavad olulised teadlased, nagu Claude Bernard, kelle töö rõhutas sisekeskkonna stabiilsuse tagamist, ning Walter Cannon'i mõiste homeostaas populariseerimist.

Füsioloogia on alus biomeditsiinile, meditsiinile, sporditeadusele ja toitumisharjumuste mõistmisele, pakkudes raamistiku haiguste mehhanismide ja ravimeetodite arendamiseks.