funktsioonitüüpe

Funktsioonitüübid viitavad erinevatele viisidele, kuidas funktsioone võib programmeerimiskeeltes kategoriseerida või mida nad teevad. Üks levinud jaotus on puhaste funktsioonide ja ebapurite vahel. Puhas funktsioon on selline, mis tagastab alati sama väljundi samade sisendite korral ja millel pole mingeid kõrvaltoimeid. Kõrvaltoime tähendab funktsiooni käitumist, mis mõjutab väljaspool seda funktsiooni olekut, näiteks globaalse muutuja muutmine või faili kirjutamine. Ebapuhas funktsioon võib seevastu anda erinevaid väljundeid samade sisendite korral ja/või omada kõrvaltoimeid.

Teine tüüpide klassifikatsioon võib olla funktsiooni rolli järgi. Näiteks on olemas nn. esimest järku funktsioonid, mis on funktsioonid nagu kõik muud andmetüübid, mida saab edasi anda argumentidena teistele funktsioonidele, tagastada funktsioonidest või määrata muutujatele. Kõrgema järku funktsioonid on need, mis kas võtavad teisi funktsioone argumentidena või tagastavad funktsioone tulemusena. Näiteks paljud funktsionaalse programmeerimise paradigmades kasutatavad funktsioonid, nagu map, filter ja reduce, on kõrgema järku funktsioonid.

Lisaks võib funktsioone liigitada nende tegevuse järgi. Mõned funktsioonid on puhas arvutuslikud, mis tähendavad, et nad teostavad lihtsalt matemaatilisi või loogilisi operatsioone. Teised võivad olla sisend/väljund funktsioonid, mis tegelevad andmete lugemise või kirjutamisega väliskeskkonda. Mõned funktsioonid võivad olla ka juhuslikke või ajastatud, mis tähendab, et nad käivituvad ettenähtud aegadel või sündmuste põhjal.