funktsioonipõhised

Funktsioonipõhised süsteemid on arendusparadigma, kus programmeerimises keskendutakse funktsioonide loomisele ja kasutamisele, et lahendada probleeme. See lähend on üks peamisi paradigmaid funktsionaalses programmeerimises, mis eristub objektoriidsetest ja protseduursetest süsteemidest.

Funktsioonipõhised süsteemid põhinevad matemaatiliste funktsioonide mõttel, kus iga funktsioon on kindla sissepannete ja väljunditega seotud. Funktsioonid on puhtad, mis tähendab, et nad ei muuda välispingeid ega neid ei sõltu välispingeist, kui need ei ole nende sissepannetena. See omadus tagab parema jälgitavuse ja testitavuse.

Selles paradigma on programmeerimine lihtsam, sest funktsioonid on modulaarsed ja võib neid kasutada mitu korda. Funktsioonipõhised süsteemid on ka väga sobivad paralleelse arenduse jaoks, sest funktsioonid on loogiliselt isoleeritud ning nende käitamine on lihtsam jagada.

Tuntud funktsioonipõhised programmeerimiskeeled on näiteks Haskell, Lisp, Erlang ja Clojure. Need keeled toetavad funktsioonide esmaastme objektidena, mis võimaldab funktsioonidele omada omadusi nagu muud objektid, näiteks funktsioonidele omaduste lisamine või funktsioonide omaduste muutmine.

Funktsioonipõhised süsteemid on kasulikud ka suurte projekti korral, kus modulaarsus ja jälgitavus on olulised. Neid kasutatakse ka teaduse ja matemaatika alal, kus funktsioonide puhtus ja matemaatiline täpsus on olulised.

Võrreldes objektoriidsete süsteemidega, kus keskendutakse objektide loomisele ja nende omaduste ja meetodite definitsioonile, on funktsioonipõhistes süsteemides keskendumine funktsioonidele, mis võib olla lihtsam probleemide lahendamiseks, mis sobivad paremini funktsionaalse paradigma.

Funktsioonipõhised süsteemid on ka väga sobivad funktsionaalse programmeerimise puhul, kus kasutatakse funktsionaalseid struktuure ja operatsioone, nagu lambda funktsioonid, rekursioon ja funktsionaalsed datatüübid.