friktsioonimaterjali

Friktsioonimaterjal, tuntud ka kui hõõrdematerjal, on spetsiaalne materjal, mida kasutatakse hõõrdepinnal, et suurendada või vähendada hõõrdumist. Selle peamine eesmärk on kontrollida liikumist või muuta kineetiline energia soojuseks. Friktsioonimaterjale leidub laialdaselt erinevates mehaanilistes süsteemides, kus hõõrdumist on vaja kontrollida.

Tüüpilised rakendused hõlmavad pidurisüsteeme, kus friktsioonimaterjalid (näiteks piduriklotsid ja piduriketad) tekitavad pidurdusjõudu, muutes sõiduki liikumisenergia soojuseks. Sidurid kasutavad samuti friktsioonimaterjale, et edastada või katkestada jõudu mootorilt ülekandele. Trossi- ja rihmülekannetes, nagu ka rihmarataste ja rihmade vahel, kasutatakse friktsioonimaterjale, et vältida libisemist ja tagada tõhus jõuülekanne.

Friktsioonimaterjalide koostis on mitmekesine ja sõltub nende kasutusotstarbest. Need võivad sisaldada orgaanilisi komponente, nagu polümeerid, vaikud ja kiud (nt klaas-, süsinik- või aramikkiud), samuti anorgaanilisi täiteaineid ja modifikaatoreid, mis parandavad kulumiskindlust, soojusjuhtivust ja hõõrdumiskindlust. Materjali valik sõltub vajalikust hõõrdumiskordajast, töötemperatuurist, koormusest ja keskkonnatingimustest. Friktsioonimaterjalide omaduste täpsustamine on oluline ohutuse ja seadmete efektiivsuse tagamiseks.