fotorealistlikkus

Fotorealistlikkus on visuaalse kunsti liikumine, mille eesmärk on maalidel ja skulptuuridel esitada nii täpne ja fotoga sarnane pilt, et see võiks vaatajale meenutada fotot. Liikumine kujunes 1960. ja 1970. aastate Ameerika Ühendriikides. Sõna fotorealism populariseeriti 1969. aastal kunstnik-kaupleja Louis K. Meiseli ning tema kaaslaste poolt ning see kirjeldab püüdlust jäljendada foto detailsust ja valguse käsitlemist. Fotorealistid kasutavad lähteallikana fotosid ning teevad maalidel koopiaid, püüdes esile tuua peegeldusi, tekstuuri ja valgust.

Motiivid on tihti linnavaated, poed, autode peegeldused ja igapäevased stseenid, mis on valgustatud mitmekihiliselt. Tehnika hõlmab ruudustiku kasutamist, projektsiooni või suurendusega fotolt üle kandmist ning lõppmaalis detailide täpset esile toomist. Kasutatakse sageli õli- või akrüültöövi; mõnede teoste puhul ühendatakse erinevaid maalimistehnikaid.

Tuntud fotorealistid on Richard Estes, Chuck Close, Ralph Goings, Audrey Flack ja Don Eddy. Estes on tuntud detailsete linnavaadete ja peegelduste poolest; Close esindas suureformaadilisi portreid, mis põhinevad fotoallikatel. Goings ja Flack tõid esile igapäevaseid stseene ning kommertslikku ja tarbimiskultuuri. Fotorealism on mõjutanud rahvusvahelist realistlikku maalimist ning kriitikud on arutlenud selle suhte foto ja maali vahel ning kunstivormide vahelise illusiooni ja tõe üle.