filtreerimisele

Filtreerimine on eraldamis- või puhastusprotsess, mille käigus vedelikust, gaasist või segust eemaldatakse soovimatud osakesed, ained või mikroorganismid filtriga. Selle meetodi kasutus ulatub joogivee puhastamisest tööstuslikku tootmist ja õhu kvaliteedi parandamist kuni laboratoorsete protsessideni.

Filtratsioon jaguneb peamiselt toimemehhanismi järgi. Sügavfiltratsioon kasutab filtrikihti, mille kaudu osakesed jäävad kinni kogu kihtide pikkuses; pinnafiltratsioon eraldab osakesed peamiselt filtri pinna kaudu. Membraanfiltratsioon on eraldi kategooria ning seda kasutatakse laialdaselt; see hõlmab mikrofiltratsiooni, ultrafiltratsiooni ja nanofiltratsiooni, mis eraldavad järjest väiksemaid osakesi ja molekule. Mõnikord kasutatakse filtratsioonis ka adsorbeerivaid või keemilisi mehhanisme sõltuvalt soovitud tulemusest.

Rakendused hõlmavad joogivee ja tööstusliku vee puhastamist, reovee eraldamist, toidu- ja joogitööstuse filtreerimist, farmaatsia ja biotehnoloogia vedelike puhastamist ning õhupuhastust ja kliimasüsteeme. Filtreerimise edukus sõltub porosusest, filtrimaterjalist, rõhust ja voolukiirusest; ummistumine (fouling) on üks peamisi väljakutseid, mida tähelepanu pööratakse puhastamise ja filtrivahetusega.

Töökindluse ja ohutuse tagamiseks järgitakse kvaliteedi- ja ohutusnõudeid ning tehakse regulaarset hooldust, sealhulgas puhastust, desinfitseerimist ja kontrolli filtrikihi terviklikkuse üle.