feromoonide

Feromoonid on keemilised signaalained, mida loomad, sealhulgas putukad, imetajad ja isegi kalad, eraldavad väliskeskkonda, et mõjutada teiste sama liigi isendite käitumist või füsioloogiat. Need on tavaliselt lenduvad või vees lahustuvad ained, mida tuvastatakse teiste organismi poolt spetsiifiliste retseptorite kaudu.

Feromoonide funktsioonid on mitmekesised. Mõned feromoonid toimivad hoiatussignaalidena, hoiatades teisi loomi ohu eest. Teised mängivad olulist rolli paljunemises, meelitades vastassugupoolt ligi või aidates paarilisi leida. Sotsiaalsete loomade puhul võivad feromoonid reguleerida karja või koloonia struktuuri, märgistada territooriumi või viidata toiduallikatele. Putukatel on feromoonid eriti olulised suhtluses, aidates jälgi ajada, rühmituda või äratada alarmsituatsioonis.

Feromoonide toime on tavaliselt väga spetsiifiline, tähendades, et ühe liigi feromoon mõjutab ainult selle liigi isendeid, mitte teisi. See spetsiifilisus on evolutsiooniliselt välja kujunenud, et tagada tõhus suhtlus ja vältida segadust. Inimeste puhul on feromoonide rolli uuritud, kuid nende otsest mõju käitumisele ei ole veel kindlalt tõestatud. Siiski kasutatakse putukate feromoone laialdaselt kahjuritõrjes, näiteks lõksudes, et meelitada ligi ja püüda soovimatuid putukaid.