füsioloogiat

Füsioloogia on bioloogia haru, mis uurib elusorganismide normaalset toimimist, sealhulgas kuidas organid ja süsteemid täidavad oma funktsioone ning kuidas nende tegevus on koordineeritud.

Füsioloogia analüüsib elutegevust erinevatel tasanditel alates molekulidest ja rakkudest kuni kudede, organite ja süsteemideni. See keskendub nii füüsikaliste kui ka keemiliste mehhanismide ning elutegevuse ühtse korrastatuse mõistmisele.

Olulised mõisted on homeostaas, mille eesmärk on hoida sisekeskkond stabiilsena, ning regulatsioon, mille kaudu keha teostab funktsioonide koordineerimist. Homeostaas saavutatakse tagasiside mehhanismide abil ning see hõlmab näiteks kehatemperatuuri, glükoosi taset ja vererõhku.

Füsioloogia jaguneb mitmeteks suundadeks, sealhulgas inimfüsioloogia, võrdlev füsioloogia, rakufüsioloogia ja süsteemne füsioloogia. Eraldi tähelepanu saavad südame-veresoonkonna, hingamisteede, seedetrakti, neerude, endokriinse ja immuunsüsteemi mehhanismid ning liikumise ja kehalise koormuse mõjud.

Uuringud põhinevad eksperimentidel, elektrofüsioloogial, meditsiinilise pildi meetoditel, molekulaargeneetikal ning süsteemsel modelleerimisel ja arvutuslikul simulatsioonil. Õpitud teadmisi rakendatakse haiguste mehhanismi mõistmiseks, ravimite arendamiseks ning kliinilises praktikas.

Ajalugu: füsioloogia arengus on olulised rollid olnud Claude Bernardil, Ivan Pavlovil ja Walter Cannonil, kes panid aluse homeostaasile mõistmisele, autonoomsetele mehhanismidele ja süsteemsele regulatsioonile.