fenotüübiga

Fenotüüp on organismis avalduv omaduste kogum. Need omadused võivad olla nii nähtavad, nagu silmade värvus ja pikkus, kui ka vähem ilmsed, nagu veregrupp või vastuvõtlikkus teatud haigustele. Fenotüüp on kahe peamise teguri, genotüübi ja keskkonna koosmõju tulemus. Genotüüp on organismi geneetiline koostis, mis sisaldab kõiki geene, mis on päritud vanematelt. Keskkond aga hõlmab kõiki väliseid mõjusid, mis võivad organismi arengut ja omaduste avaldumist mõjutada, alates temperatuurist ja toitumisest kuni sotsiaalsete tegureniteni.

Seega ei määra ainult geenid organismi fenotüüpi. Näiteks kaks identse geneetilise koostisega organismi, kes kasvavad erinevates keskkondades, võivad välja kujundada erineva fenotüübi. Samamoodi võivad erineva genotüübiga organismid sarnaseid fenotüüpe arendada, kui keskkond mõjutab neid sarnasel viisil. Fenotüübi mõistmine on oluline bioloogias, eriti geneetika ja evolutsioonibioloogia valdkondades, kuna see võimaldab uurida, kuidas pärilikkus ja keskkond koos kujundavad elu mitmekesisust. Tänapäeval kasutatakse fenotüübi uurimiseks laialdaselt erinevaid meetodeid, alates klassikalisest vaatlusest kuni keerukate molekulaarbioloogiliste tehnikateni.