esterifikatsioonil

Esterifikatsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus karboksüülhape ja alkohol reageerivad, et moodustada ester ja vesi. Seda tüüpi reaktsioon on oluline paljudes keemilistes ja bioloogilistes protsessides. Tavaliselt katalüüsib esterifikatsiooni tugev hape, näiteks väävelhape või vesinikkloriidhape, kuigi teatud tingimustes võib see toimuda ka ilma katalüsaatorita. Reaktsioon on tasakaalureaktsioon, mis tähendab, et see võib liikuda nii edasi kui ka tagasi. Reaktsiooni tasakaalu nihutamiseks esteri moodustumise suunas kasutatakse sageli reaktsioonist tekkiva vee eemaldamist. Esterifikatsiooni nimetatakse mõnikord ka Fischeri esterifikatsiooniks, kui seda kasutatakse karboksüülhappe ja alkoholi vahelisel reaktsioonil. Estereid leidub laialdaselt looduses ja neid kasutatakse paljudes rakendustes, sealhulgas lahustitena, lõhna- ja maitseainetena ning plastide tootmisel. Näiteks etüülatsetaat, tavaline ester, on lahusti, mida kasutatakse liimides, lakides ja küünelakieemaldajates. Estritel on ka oluline roll bioloogias, näiteks rasvade moodustamisel, mis on rasvhapete ja glütserooli estrid. Samuti on nad olulised DNA ja RNA moodustamisel, kus nad moodustavad osa nukleotiidide struktuurist. Esterifikatsioonireaktsioone kasutatakse ka mitmete ravimite ja teiste oluliste keemiliste ühendite sünteesil.