esituslikkust

Esituslikkus on kommunikatsiooni ja diskursuse valdkondades kasutatav mõiste, mis kirjeldab teabe esitamise kvaliteeti või efektiivsust publikule. See hõlmab selgust, loogilist ülesehitust, keelelist täpsust, sobivat tempo ning visuaalsete või muude abivahendite tõhusat kasutamist, et teave jõuaks mõistetuna ja meelde jääks.

Termin on moodustatud sõnadest esitus (edastus, prezentatsioon) ja suffiksist -likkus, mis tähistab kvaliteeti või taset. Esituslikkust kasutatakse peamiselt eestikeelses kirjanduses ja õppematerjalides selle kirjeldamiseks, kui hästi sisu publikuni jõuab.

Esituslikkuse hindamiseks arvestatakse mitmesuguseid elemente: struktuuri selgus ja loogilisus, keeleline arusaadavus, sihtrühmale sobiva sõnumi kohandamine, valitud näited, visuaalsed abivahendid ning esituse tempo ja suunamine. Lisaks võivad hinnata teabe strateegilist koordineerimist ja konteksti sobivust.

Rakendusalad hõlmavad haridust (õppematerjalide ja loengute esitus), meediat (infograafika ja ajakirjanduslik sisu), avalikku esinemist ning kasutajaliidese disaini (tekstide ja juhendite selgus).

Hindamine toimub sageli kvalitatiivsete meetoditega (ekspertide hinnangud, kasutajatestid, küsitlused), kuid kehtivad ka kvantitatiivsed näitajad, näiteks loetavus, mõistmise aeg või sisu jälgitavus. Esituslikkus on kultuuriliselt ja kontekstuaalselt haavatav ning sõltub publiku ja olukorra eripärast, seetõttu nõuab operatsiooniline lähenemine hoolikat kohandamist.