erosioonide

Eroosionid on geoloogiline ja geomorfoloogiline protsess, mille käigus pinnase, muldi või kivimi materjal liigub maha või eemaldub algsest asukohast. Eroosionid tekivad vastasmõjus välisjõududega ning neid võivad põhjustada vesi, tuul, jää ning keemilised mehhanismid. Eroosionide tulemusena maastik muutub – tekivad veekogude suunatud erosiooniorud, kaldad murenavad, muld kantakse üldjuhul allapoole või edasi.

Peamised tüübid hõlmavad veeerosiooni (joa-, oja- ja ranniku erosioon), tuuleerosiooni (deflaatsioon ja abratsioon kuivadel aladel) ning jääerosiooni (liustikud ja jääväljad lõhkuvad maapinda). Keemiline erosioon on osa mõnikord laiemast ilmastikunähtust, kus materjal lahustub või muudetakse keemiliselt, ning võib kaasa aidata pinnase koostise muutumisele ja pehmenemisele.

Eroosiooni mõju ulatub mullast viljakuse kadu, suurem tekkeliste setete transport ja pinnamoodustuste muutused. See võib suurendada maanteede ja hoonete lähedaste maalõikude riski, mõjutada vee kvaliteeti ja vähendada põllumajanduslikku produktiivsust. Rannikul ja jõeorgudes on erosioon tihti seotud kliimamuutuste ja sademete muutustega, mis suurendavad ohtusid.

Ennetus ja tõrje keskenduvad mullakaitsele ning maastiku kaitsele: katmistaimed ja rohuvallid, maapinna katmine kattekäitlemisega, maapinna hoidmis- ja külvistehnika, muldade säästlik kasutus ning konserveerivad terassid ja muud évitavad korralduse meetmed. Pidev järelvalve ja riskide hindamine aitavad vähendada erosiooni kahjusid.