erikasutuse

Erikasutus on tavapärasest kasutusest erandlik ja piiratud otstarbeline tegevus, mis toimub lisatingimustega ja sageli vaid koos erilise loaga või lepinguga. Mõiste peegeldab olukordi, kus keelatud või piiratud kasutuskäigud asendatakse erilise õigustatud kasutusega. Erikasutuse korral kehtestatakse konkreetsed tingimused, piirangud ja järelevalve, mille eesmärk on kaitsta avalikku huvi, keskkonda, ohutust või turvalisust.

Kontekstide lõikes võib erikasutus hõlmata erinevaid valdkondi: looduskeskkonna ja maade kasutus (nt ajutised kasutusload, erandlikud lubadused metsade või veekogude piires), ressurside erikasutus (maavarad, energiainfrastruktuurid) ning andmete ja IT-infrastruktuuri erakasutus teaduslike või arendusprojektide jaoks, kui see on kooskõlas privaatsuse ja turvanõuetega.

Regulatiivne korraldus hõlmab tavaliselt taotluste menetlemist, mõju hindamist, kohustuste määramist (nt keskkonna, ohutuse, privaatsuse), vastutuse ja jälgitavuse nõudeid ning aruandlust. Taotlusele antakse vastav luba või leping ning selle täitmist jälgitakse.

Plussid ja väljakutsed: erikasutus suurendab paindlikkust ja ressursikasutuse efektiivsust, võimaldab teadus- või infrastruktuuriprojekte ning majandustegevust. Riskideks on regulatiivne keerukus, potentsiaalne keskkonnakahju või kahju avalikule huvidele, ning seepärast on oluline selge reguleerimine, kontroll ja vastutuse jaotamine.

Näited hõlmavad: ajutised erikasutusload metsas või veekogudel; maavarade kaevandamise piiratud kasutus; teadus- ja arendustegevuseks piiratud andmete kasutus; infrastruktuuri projektide erikasutuslikud korraldused. Seosed ja täiendavad mõisted hõlmavad erikasutust, erikasutusluba, erandkasutust ja kasutusluba.