erandlikkust

Erandlikkus tähendab midagi, mis seisab tavapärastest või üldistest mustritest väljapoole. See hõlmab nii haruldust kui ka eripära ning kirjeldab nähtusi või omadusi, mis esinevad väikesel tõenäosusel või mis oluliselt erinevad keskmisest.

Kontekstid: Bioloogias või ökoloogias viitab erandlikkus haruldaste liikide või tunnuste esinemisele; statistikas tähendab see sündmusi või andmepunkte, mille tõenäosus on väga madal. Sotsiaalteadustes võib erandlikkus tähendada erakordseid saavutusi, käitumismustreid või kultuurilisi nähtusi, mis ei vasta tavapärastele ootustele. Erandlikkust hinnatakse sageli kontekstis: mis on märkimisväärne või kasulik võib sõltuda vaatleja eesmärkidest ja raamist.

Tähendus ja piirid: Erandlikkus võib anda olulisi sissevaateid ja aidata paljastada piirid mudelite või üldistuste kehtivuses. Samas tuleb hoida ettevaatust, et erandi põhjal ei tehtaks üldistusi või ei tekiks ebaõige stereotüüpe. Tähelepanu nõuab erandite eristamine juhuslikkusest, väikese valimi mõjust ja meetodilisest piiratusest.

Seosed ja sõnaline taust: Erandlikkus on seotud mõistetega haruldus, unikaalsus ja anomaalia. Sõna moodustub erandist (vält või kõrvalekaldumine) ning suffiksist -likkus, mis nimetab olekut või kvaliteeti; seega viitab see seisundile, mille puhul midagi eristub tavalisest.