epigeneetikas

Epigeneetika on bioloogia valdkond, mis uurib geenide avaldumist mõjutavaid mehhanisme, mis ei muuda DNA järjestust. Need mehhanismid määravad, millised geenid rakus aktiveeritud või vaikivad, ning kuidas see avaldumine muutub arengu, vananemise või keskkonnamõjude tõttu.

Peamised mehhanismid on DNA metülaatsioon, histoonide modifikatsioonid ja mitte-kodeeruvate RNA-de (ncRNA) roll. Need mehhanismid kujundavad kromatiini struktuuri ning geneetilise informatsiooni kasutamist rakus. Mõned epigeneetilised märgid võivad olla püsivad ning mõnikord päranduvad teatud ulatuses pärast jagunemist või järglastele, kuid pärandumise mehhanismid on keerulised ja jätkuvalt uuritavad.

Epigeneetika mängib olulist rolli normaalses arengus ning haiguste tekkes. Näiteks X-inaktivatsioon ning genomiline imprinting on hästi dokumenteeritud näited, kus geenide dosaaži ja ekspressiooni reguleerimine toimub epigeneetiliste mehhanismide abil. Lisaks võivad keskkonnamõjud, toitumine ja stress mõjutada epigeneetilisi märke ning seeläbi tervist ja haiguste riski.

Uuringute fookuses on nii areng, vananemine kui ka onkoloogia, neurobioloogia ja nakkushaiguste valdkonnad. Epigeneetika abil püütakse mõista, kuidas elukogemused ja keskkond võivad jätma tähist tulevikus ning milline on selle mõju geenide funktsioneerimisele.