energiavõrkude

Energiavõrkude mõiste viitab süsteemidele, mis ühendavad energia tootmise tarbijate ja teeninduskohtadega. Need võrgud võimaldavad elektri, gaasi või küttevõrgu kaudu energiastandardide järgi virtuaalselt toimivat liikuvust, tagades energia edastuse, jagamise ja kvaliteedi. Energiavõrgud moodustavad tavaliselt inimeste jaoks läbipaistva infrastruktuuri, mille kaudu energia liigub suurest tootmisvõimsusest kuni lõpptarbijani.

Elektrivõrk jaguneb peamiselt kõrgepinge ülekandevõrkudeks ja jaotuvõrkudeks. Kõrgepinge võrk kannab elektrit üle suuremate vahemaade, kasutades suurvõimsusega liinibaase ja trafosite. Jaotusvõrk viib elektri tarbijale lähemale, muutes pinge sobivaks kodu- ja ettevõteseadmetele. Maagaasivõrk koosneb torujuhtmetest, surve- ja reguleerimisjaamadest ning mõõtepunktidest. Küttevõrk (piirkondlik küttetorustik) jagab soojust elamute ja ettevõtete vahel.

Võrkude peamised funktsioonid on energia transport, süsteemi tasakaalustamine (sagedus ja pinge hoidmine), tarne kvaliteedi tagamine ning katkete korral kiire taastumine. Tänapäeval kasutatakse ka smart-võrke, mis sisaldavad digitaalseid mõõte- ja kontrollseadmeid, andureid ning kahepoolseid andmesidekanaleid, mis võimaldavad paremat taastuvenergia integreerimist ja energiasalvestust.

Reguleerimine ja infrastruktuuri haldamine hõlmavad tsüklitundlike operaatorite rolli (nt elektri jaotusvõrkude ning gaasivõrgu operaatorid) ning ligipääsu, hinnakujunduse ja töökindluse reguleerimist. Euroopa tasandil kehtivad võrgukoodid ja investeerimisotsused, mis suunavad ühtlustatud tööriistu ja turuläbiviimise praktikaid. Regionaalselt on energiavõrkud tihedalt seotud naabrite ja rahvusvaheliste turgudega, mis hõlbustavad piirilähedast energiagaubandust ning varustuskindlust.