elujõulisuses
Elujõulisus on eluga seotud energia, tervise ja vastupidavuse üldine tase. See kirjeldab võimet tegutseda, kohaneda keskkonnamuutustega ja säilitada elutähtsad funktsioonid nii organismil kui ka süsteemidel, organisatsioonidel või ökosüsteemidel. Termin kasutatakse laialdaselt bioloogias, meditsiinis, ökoloogias ja sotsiaalteadustes.
Sõna tuleneb eestikeelsest elu ja jõud mõistest; elujõulisus viitab organisatsiooni või elusüsteemi tugevusele ja elujõule. Kontekstist
Bioloogias ja ökoloogias kirjeldab elujõulisus organismi või populatsiooni võimet säilitada kasv ja paljunemine, reageerida stressile ja
Meditsiinis ja psühholoogias kajastab elujõulisus inimese või rühma üldist energiat, füüsilist ja vaimset vastupidavust ning elukvaliteeti.
Elujõulisust hinnatakse erinevate näitajate kaudu, näiteks funktsionaalne võime, energiataset, tähelepanu ja kognitiivsed funktsioonid ning subjektiivne heaolutunne.