eloonjäämisprotsenti

Eloonjäämisprotsent, tuntud ka kui ellujäämusmäär, on statistiline mõõdik, mis väljendab teatud aja jooksul elus püsinud isikute osakaalu. Seda kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas meditsiinis, bioloogias ja sotsiologieadustes, et hinnata mingi mõju või ravi efektiivsust või populatsiooni vastupidavust.

Meditsiinis kasutatakse eloonjäämisprotsenti sageli haiguste ravi tulemuste hindamiseks. Näiteks võib see näidata, kui suur protsent patsientidest, kellel diagnoositakse teatud vähivorm, jääb ellu viie aasta pärast ravi. Seda infot kasutatakse nii patsientidele prognooside andmiseks kui ka erinevate ravimeetodite võrdlemiseks. Elusolendite puhul võib eloonjäämisprotsent kirjeldada, kui suur osa populatsioonist suudab ellu jääda teatud keskkonnatingimustes, näiteks äärmuslikes temperatuurides või haiguspuhangu korral.

Sotsioloogias võib eloonjäämisprotsenti kasutada ka inimeste püsimajäämise hindamiseks erinevates sotsiaalmajanduslikes tingimustes, nagu näiteks vaesuses elavate inimeste osakaal, kes suudavad teatud aja jooksul oma elujärge parandada. Oluline on mõista, et eloonjäämisprotsent on alati seotud konkreetse ajaühiku ja konkreetse populatsiooniga, millele seda kohaldatakse.