elektrolüüdil

Elektrolüüd on aine, mis dissotsieerub ioonideks, kui see sulab või lahustub lahustis, muutes vedeliku või sulatise elektrijuhtivaks. Ioonide olemasolu võimaldab elektrijuhtivust. Need ioonid on laetud osakesed, mis liiguvad elektrivälja mõjul, transportides seega elektrilaengut.

Elektrolüüdid võivad olla happed, alused või soolad. Happed, nagu vesinikkloriidhape (HCl), dissotsieeruvad vesinikioonideks (H+) ja anioonideks. Alused, nagu naatriumhüdroksiid (NaOH), dissotsieeruvad katioonideks (Na+) ja hüdroksiidioonideks (OH-). Soolad, nagu naatriumkloriid (NaCl), dissotsieeruvad positiivselt laetud katioonideks (Na+) ja negatiivselt laetud anioonideks (Cl-).

Kui elektrolüüt lahustatakse vees, millel on kõrge dielektriline konstant, aitab see ioonide vahelist tõmbejõudu nõrgendada, soodustades dissotsiatsiooni. Mida suurem on elektrolüüdi kontsentratsioon lahuses, seda rohkem vabu ioone on saadaval ja seda parem on lahuse juhtivus. Elektrolüüte kasutatakse laialdaselt paljudes rakendustes, sealhulgas akudes, galvaniseerimisel, elektrokeemilistes sensorites ja bioloogilistes süsteemides. Elusorganismides on elektrolüüdid, nagu naatrium, kaalium ja kloriid, olulised närviimpulsside ülekandeks, lihaste kokkutõmbumiseks ja vedelikutasakaalu säilitamiseks.