elektrilisedelectroonilised

Elektrilisedelectroonilised on portmanteautermin, mida mõnikord kasutatakse Eesti kirjanduses ja õpikutes, tähistamaks tehnoloogiaid, mis ühendavad elektri ja elektroonika komponendid ning põhimõtted. See ei ole formaalselt standardiseeritud termin, kuid kirjeldab laia valikut süsteeme, kus toiteallika ja juhtimise osad on tihedalt seotud.

Terminit kasutatakse kirjeldamaks seadmeid ja süsteeme, mis kasutavad nii elektri jõu juhtimist kui ka elektroonilist signaalitöötlust. Erinevalt puhtalt elektrilistest süsteemidest ja pelgalt elektroonilistest süsteemidest on elektrilisedelectroonilised tavaliselt integreeritud lahendused: jõu-elektroonika (toitesüsteemid ja konverterid), sensorid, aktuatorid ning mikrokontrollerid või muud juhtimisseadmed.

Elektri- ja elektroonika erialad kujunesid 20. sajandi jooksul eraldiseisvatena; transistorite ja integreeritud kiipide arendamine võimaldas nende komponentide sümbioosi ning lõppkokkuvõttes mechatronika ja tarbeelektroonika areng.

Rakendused hõlmavad tarbeelektroonika (kodumasinad, nutikad seadmed), autotööstuse elektroonikat (juhtimisseadmed, jõu konverterid), taastuvenergia süsteeme (invertorid, konverterid), tööstusautomaatika, hoonejuhtimine ja meditsiiniseadmed.

Olulised standardid hõlmavad IEC- ja ISO-standardid ning EMC- ja ohutusnõudeid; turvameetmed ja elektromagnetiline ühilduvus on keskne osa arendustööst.

Haridus ja teadus: õppeained elektritehnika, elektroonika ja mehatronika. Uurimussuunad hõlmavad integreeritud jõu-elektronika, tarbeelektroonika lahendused, nutikad võrgud ja automaatika.