eksisteerimine

Eksisteerimine on filosoofiline mõiste, mida tähistab millegi olemine või olemasolu reaalsuses. Keskne küsimus on, kuidas erinevad entiteed võivad olemas olla ja mis eristab olemasolu teistest omadustest. Eksisteerimine hõlmab nii füüsiliste objektide kui ka abstraktsete objektide ning vaimsete nähtuste olemasolu küsimust ja moodustab olulise osa ontoloogiast ja metafüüsikast.

Termin eksisteerimine tuleb ladina sõnast existere ja on levinud paljudesse keeltesse. Eesti keeles on see mõiste laialdaselt kasutusele võetud 19.–20. sajandil. Sõna keskendub küsimusele, kas midagi on olemas või mitte, ning eristab olemasolu muudest omadustest.

Ontoloogias küsitakse, mis on olemas ja kuidas see olemasolu korraldatud on. Väited võivad käsitleda füüsilisi objekte, mõistusi, tundeid või abstraktseid objekte. Eksisteerimise küsimus hõlmab nii iseseisvat olemasolu kui ka olemasolu, mis on seotud teadvuse või keelega. Realistid usuvad maailma olemasolu olevat nii, et see on sõltumatu teadvusest; anti-realism rõhub olemasolu sõltuvusele teadvusest või keele konstruktsioonist.

Kontingentsuse ja vajaduse mõisted eristavad, kas asjad eksisteerivad tingimuslikult või vajadusest sõltuvalt. Abstraktsete objektide osas on erinevad traditsioonid: platonistid pooldavad iseseisvat olemasolu, nominalistid piirduvad juhtumiga, kus abstraktseid objekte ei eksisteeri eraldi maailmas.

Kant ja teised on arutanud, kas olemasolu on predikaat või mitte; Kant väitis, et olemasolu ei lisa omadustele midagi. Analüütilises filosoofias kasutatakse eksistentsi kirjeldamiseks eksistentsiaalset kvantifikaatorit "on olemas".

Eksisteerimise mõiste on ajaloos olnud mitme traditsiooni keskne ja jätkuvalt arutlusel. See ühendab ontoloogiat, logikat ja matemaatika ning aitab mõista reaalsuse ja teadmise piiride seoseid.

---