eeldamine

Eeldamine on mõtlik tegevus, mille käigus võetakse mõni asjaolu või tingimus aluseks edasisele järeldamisele, mudelite või arutluse koostamisele. See tähendab, et teatud väide, andmed või olukord aktsepteeritakse kui tõene või piisavalt usaldusväärne, kuigi see ei pruugi olla tõestatud. Eeldused võivad olla otseselt välja öeldud või jäetud märkamatult arutluse või mudeli osaks.

Loogikas ja filosoofias on eeldamine tihti premiss (eeldus), millel põhinevad argumendid ja järeldused. Hea argument eristab selgelt eeldused ja tõendid ning hindab nende kehtivust. Eeldusi on võimalik testida või asendada alternatiivse eeldusega ning järeldusi võrrelda nende põhjal. Kuigi eeldused on sageli vajalikud, tuleb neid hoida läbipaistvana ja kontrollida nende mõju.

Statistikas ja teadusmudelites tehakse sageli spetsiifilisi eeldusi mudeli toimimise kohta, näiteks andmete jaotuvus, sõltumatuse olemasolu või eelnevad parameetrid. Need eeldused lubavad arvutusi ja tulemuste tõlgendamist; kui need on valed või ebapiisavad, võib tulemus olla ebatäpne või eksitav. Seetõttu teostatakse tundlikkuse ja robustsuse analüüs ning vajadusel kohandatakse mudelit või eeldusi.

Eeldamine on kasulik vahend keerulise maailma lihtsustamiseks ja probleemide lahendamiseks, kuid tuleb teha need selgelt välja ja kontrollida nende mõju. Eeldused võivad põhjustada kallutatust või väära järelduse, kui neid võetakse kui pidamat tõde. Seetõttu tuleb eeldusi kriitiliselt hinnata ja vajadusel nendest loobuda või neid parandada.