eelarvamustega

Eelarvamused ehk eelarvamustega seotud hinnangud on kinnised ja sageli üldistatult kujundatud arvamused inimeste või rühmade kohta, mis tekivad enne piisavate tõendite hindamist. Neid hinnanguid võivad vormida kultuuriline sotsialiseerumine, meedia kujundatud kajastused ning varasemad negatiivsed kogemused. Eelarvamused võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed, kuid tihti tähistavad need diskursiivseid eeldusi, mis ei põhine empiirilisel tõendil.

Kognitiivne ja sotsiaalne alus: eelarvamused tekivad osaliselt kognitiivsetest kiirparandustest ja stereotüüpide kasutamisest, mis lihtsustavad sotsiaalset maailma. Sotsiaalsed tegurid, nagu rühmadevaheline konkurents, grupiidentiteet ja sotsiaalne surve, tugevdavad neid hinnanguid. Tüüpiliselt võivad eelarvamused hõlmata rühmaomaste omaduste üldistamist, selle asemel et hinnata üksikisikuid.

Tagajärjed ja kontekst: eelarvamustega kaasneb sageli diskrimineerimine ja erapoolne kohtlemine nii igapäevastes kui institutsionaalsetes olukordades. Need võivad vähendada sotsiaalset kaasatust, suurendada konflikte ja takistada ebavõrdsete võimaluste loomist. Uurimused keskenduvad sageli implicitsete (teadvustamata) ja explicitsete (teadlikult väljendatud) eelarvamuste eristamisele ning nende mõju hindamisele otsuste langetamisel.

Vähendamine ja käsitlemine: eelarvamuste vähendamiseks on kirjeldatud mitmeid strateegiaid, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kriitilise mõtlemise arendamine, intergrupiline kontakt ning mitmekesistatud kogemused ja haridus. Ka meedia ja avalikud poliitikad mängivad rolli kujundamisel ja eelarvamuste vähendamisel, püüdes edendada täpsemaid ja mitmekesisemaid esindatusi.