ebavõrdsusriske

Ebavõrdsusriske tähistab potentsiaalseid ohtusid ja kahjusid, mis tekivad ebavõrdsuse suurenemisel sissetulekute, varade ja ligipääsu kvaliteetsete teenuste vahel. Need riskid võivad kajastuda erinevates dimensioonides: sissetulekute ja varade ebavõrdsus, ligipääs haridusele, tervishoiule ja sotsiaalteenustele, ning digitaalse lõhe ning piirkondliku või intergenerationaalse ebavõrdsuse kujul.

Neid riske võivad süvendada globaliseerumine, automatiseerimine, demograafilised trendid ning poliitilised otsused. Ebavõrdsusriskenõud võivad vähendada sotsiaalset usaldust, piirata inimeste mobiilsust ja suurendada tervishoiu ning hariduse võrdsusest kõrval jäänud erinevusi. Samuti võivad need mõjutada töökohtade kvaliteeti ja majanduskasvu potentsiaali ning süvendeerida sotsiaalseid lõhesid.

Mõõtmise ja jälgimise jaoks kasutatakse näitajaid nagu Gini koefitsient, Palma koefitsient ja Theili indeks, samuti erinevaid tulu, varade ja ligipääsu jaotuse mõõdikuid. Rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil hinnatakse nii lühi- kui pikaajalisi trende ning erinevaid struktuurilisi omadusi, mis mõjutavad ebavõrdsusriske.

Poliitilised vastused ebavõrdsusriskide leevendamiseks hõlmavad progressiivset maksustamist, tõhusat sotsiaalkaitset, investeeringuid haridusse ja tervishoiu ning töövõimaluste parandamist. Eesmärk on vähendada ebavõrdsuse mõju, suurendada kaasatust ja säilitada sotsiaalne stabiilsus ning majanduskasvu.