dokumentaalid

Dokumentaalid on mittefiktioonilised filmid, mis püüavad kajastada reaalsust võimalikult täpselt. Need keskenduvad tavaliselt sotsiaalsetele, kultuurilistele või ajaloolistele teemadele ning kasutavad peamiselt reaalseid sündmusi, inimesi ja kohti. Dokumentaalide eesmärk on informeerida vaatajat, tekitada mõtteid või esitada mitmesuguseid tõlgendusi ning need põhinevad sageli uurimisel, intervjuudel, arhiivimaterjalidel ja tähelepanelikul vaatlusel.

Ajalugu: dokumentaalfilmide traditsioon ulatub varasest kino- ja fotograafi ajastusse. Aja esimesed katsetused keskendusid faktide ja tõe esitamisele; olulisteks nimedeks on Robert Flaherty ja Dziga Vertov. 1950.–1960. aastatel arendasid end välja observatsioonilised ja direct cinema ning cinéma vérité’i koolkonnad, mis pidasid eesmärgiks filmida sündmusi võimalikult ilma režissööri sekkumiseta. Digitaalne ajastu ja kaasajad platvormid on laienenud dokumentaalide levikut, võimaldades pikemaid vorme ja rahvusvahelist koostööd.

Stiilide hulka kuuluvad ekspositsiooniline (hääle üle või teksti toel esitatav argumendiga lähenemine), observatsiooniline ehk fly‑on‑the‑wall (filmis vaadatakse sündmusi peaaegu sekkumata), osalev (filmi loomine kaasab režissööri või teise osaleja kaasa), reflektiivne (utsib esiplaanile teadliku konstruktsiooni) ja performatiivne (rõhutab autori subjektivset kogemust). Lisaks kasutatakse tihti intervjuusid, arhiivimaterjale, rekonstruktsioone ning montaaži, et pakkuda mitmekülgset vaadet.

Etika ja tehnika: dokumentaalide tootmisel vaadeldakse esindatuse, nõusoleku ja mõjude küsimusi. Faktide kontroll, kontekst ja ausus on olulised, samuti arhiivimaterjalide õigused, muusika kasutus ja filmimise ohutus. Montaaž kujundab sageli vaataja taju tõest ja seega on läbipaistvus ning vastutus peamised põhimõtted.

Väljund ja mõju: dokumentaalid mängivad olulist rolli hariduses, ajakirjanduses ja avalikus arutelus. Need jõuavad vaatajateni televisiooni, filmifestivalide, kinoteekide ja striimimisteenuste kaudu ning võivad suurendada teadlikkust, soodustada diskussiooni ning mõjutada poliitilisi ja sotsiaalseid vaateid.