distortsioonid

Distortsioonid tähistavad originaalse sisu moonutusi, mis tekivad selle vaatamisel või töötlemisel ning mõjutavad sisu täpsust või usaldusväärsust. Neid võib kohata erinevates valdkondades, nagu helisignaalid, fotod ja videod ning mõõtmised. Distorsioonid võivad ilmneda nii tahtlikult kui ka juhuslikult ning neid käsitletakse sageli kontekstipõhiselt.

Valdkondade lõikes on distortsioonid mitmesugused. Helis võivad tekkida amplituudi- või faasivääristused, mis muudavad signaali tugevust või ajastust. Pildis ja videos on tavalised geomeetrilised distorsioonid, mis nihutavad kujutise ruumilist vastavust, ning värvi- või valgustuslikud vääristused. Digitaalsetes andmetes esinevad kvantiseerimis- ja kompresseerimisvääristused ning intermodulatsioonid. Mõõtmises võivad moonutused tuleneda sensorite piiratud täpsusest või süsteemsetest vigadest.

Põhjused on erinevad: sensorite ja mehhaanika mittetäiuslikkus, optiliste või elektrooniliste komponentide mitte‑perfektsus, sidekanalite müratase ning ajastus, mis ületab süsteemi dünaamilise ulatuse. Distorsioonid võivad halvendada andmete kvaliteeti, vea tõenäosust ja otsuste usaldusväärsust.

Vastumeetmed hõlmavad kalibreerimist, signaalitöötlust ja filtreerimist, deconvolutioni või korrigeerimisalgoritme. Meetodite valik sõltub kontekstist, kuid üldine eesmärk on distorsiooni tuvastamine ning selle vähendamine või kõrvaldamine. Mõõtmistes on oluline eristada distorsioon mürast ja hinnata selle mõju tulemusele.