intermodulatsioonid

Intermodulatsioonid on mittelineaarsete süsteemide omadus, mille puhul kaks või enam erinevat sagedusega sisendit põhjustavad uute sageduste tekkimist väljundis, mida algselt sisendites ei olnud. Need uued sagedused on sisendsageduste erinevused ja summad, samuti nende harmoonilised kombinatsioonid. Mida kõrgem on harmooniline kordaja, seda nõrgem on tekkiv sagedus.

Intermodulatsiooni esineb paljudes elektroonilistes seadmetes, näiteks raadio vastuvõtjates ja saatjates, helisüsteemides ja mõõteriistades. Mittelineaarsus võib tuleneda seadme komponentide omadustest, nagu dioodid, transistorid või isegi trafo südamikud, mis töötavad oma nimiparameetritest väljaspool.

Raadiosides võib intermodulatsioon põhjustada soovimatuid signaale, mis võivad häirida teisi sagedusi ja kahjustada signaali kvaliteeti. Näiteks kui võimas saatja töötab lähedal nõrgale vastuvõtjale, võivad saatja poolt tekitatud intermodulatsiooniproduktid sattuda vastuvõtja töösagedustele ja põhjustada müra või moonutusi. Helisüsteemides väljendub intermodulatsioon helikvaliteedi halvenemisena, kusjuures algselt puhtad toonid muutuvad ebameeldivalt moonutatuks.

Intermodulatsiooni vältimiseks ja vähendamiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnikaid. Nende hulka kuuluvad mittelineaarsete komponentide vältimine või nende töö optimaalseks seadmine, disainifiltrite kasutamine soovimatute sageduste eemaldamiseks ja signaali töötlemise algoritmide rakendamine. Mittelineaarsuse mõistmine ja kontroll on oluline paljudes insenerivaldkondades, tagamaks seadmete tõhusat ja korrektset toimimist.