distortsiooni

Distortsioon on mõiste, mida kasutatakse erinevates valdkondades algse vormi, sisu või signaali muutumise kirjeldamiseks võrreldes allikaga. Üldiselt tähendab distortsioon, et esitatud materjal ei vasta täpselt algsele kujule või omadustele. Sõltuvalt kontekstist võib rääkida erinevat tüüpi distortsioonist, näiteks tehnikas, optikas, mõõtmisel ja psühholoogias.

Tehnilises ja elektroonilises kontekstis viitab distortsioon signaali kuju muutumisele. Põhjused hõlmavad mittelineaarsust, piiranguid, klippimist ja müra. Sageli eristatakse harmoonilist distortsiooni, kus tekivad lisaharoneid sama sagedusega, ning intermodulatsioonide distortsiooni, kus erinevate sageduste segunemisel tekivad uued komponendid. Distortsiooni tugevus mõõdetakse tavaliselt sisendi–väljundi erinevusena; levinud näitajad on koguharmooniline distortsioon (THD).

Optikas ja fotograafias võib distortsioon tekkida pildi tegeliku kujutise moonutumisena. Geomeetriline distortsioon tuleneb objektiivi või sensori omadustest ning võib põhjustada barrel-viltumist või pincushion-viltumist. Kromaatiline aberratsioon tekib eri värvuskaalude fokuseerimise erinevusest, mille tõttu tekivad värviread ja teravuse erinevused.

Kognitiivses ja sotsiaalses kontekstis viitab distortsioon tajule ja teabe esitusele. Kognitiivsed distortsioonid on mõttemustrid, mis moonutavad tegelikkust ning võivad mõjutada otsuseid ja emotsioone. Meedias ja kommunikatsioonis võib distortsioon ilmne olla teabe moonutamisel, valikulisel esitamisel või propagandana.

Vähendamine ja kompenseerimine hõlmab kalibreerimist, süsteemide lineariseerimist, sobivate filtrite kasutamist ning kõrgema dünaamilise ulatuse saavutamist, et taastada algne kujund või sisu.