distillatsiooniga

Distillatsiooniga on eraldamis- ja puhastusprotsess, mis põhineb vedelike keemistemperatuuride erinevusel. Segu kuumutamisel tekib auru faas, mis sisaldab peamiselt madalama keemistemperatuuriga komponente; aur kondenseerub ning kogutakse eraldi. Protsessi eesmärk on eraldada või puhastada vedelikke nende keemistemperatuuride tõttu.

Seadmed koosnevad tavaliselt kuumutusanumast (kolb või kolonn), kondensaatorist ja kogumistorust. Segu kuumutamisel tekib auru faas; aur kondenseerub ja kogutakse, mis võimaldab saada eri komponendid eraldi kogustena ja erinevas puhtuses.

Peamised distillatsiooni variandid on lihtne distillatsioon, fraktsiooniline distillatsioon ja vaakumdistillatsioon. Lihtne distillatsioon sobib siis, kui komponendid eralduvad selgelt erinevate keemistemperatuuride tõttu. Fraktsiooniline distillatsioon kasutab kolonni, mis parandab eristamist läbi korduvate aurustumise ja kondenseerumise tsüklite. Vaakumdistillatsioon vähendab keemistemperatuuri, võimaldades kuumutada koostisosi, mis muidu laguneksid.

Rakendused hõlmavad alkohoolsete jookide distillatsiooni, lahustite eraldamist ja puhastamist keemiavaldkonnas, eeterlike õlide ja aromaatsete ühendite eraldamist ning nafta- ja keemiatööstuses vajalike segude puhastamist.

Eelised ja piirangud: distillatsioon annab hea puhtuse ja koostisosade kontrolli, kuid on energiamahukas ning tekitab termilise lagunemise riski. Mõnikord esinevad azeotroobsed segud, mis lihtsa distillatsiooniga ei lahustu; sellisel juhul kasutakse keerukamaid meetodeid või kombinatsiooniprotsesse.