dispersioonifaasis

Dispersioonifaasis on heterogeense kahe- või mitmefaasilise süsteemi faas, mis esineb hajutatult teises faasis. Dispersioonifaasi võib kujutada vedela tilga või osakese, samuti gaasilise mullina, ning see on pidevas või vedelas keskkonnas hajutatud.

Dispersioonifaasi tüübid ja näited. Vedela-vedela süsteemi korral moodustuvad emulsioonid, kus dispersioonifaasi on tilgad (nt õli tilgad vee sees või vastupidi). Gaas-vedela süsteemi puhul tekib vaht, kus dispersioonifaasi moodustavad gaasilised mullid vedelas keskkonnas. Tahk-vedela süsteemides on dispersioonifaasiks suspensioonid, kus tahked osakesed on hajutatud vedelas faasis. Dispersioonifaasi suurusjaotus võib olla mikroskoopiline või nanomeetriline ning see mõjutab süsteemi omadusi nagu viskoossus, läbipaistvus ja stabiliteet.

Stabiilsus ja faktorid. Dispersioonifaasi stabiilsus sõltub faaside piiripinna pindpinevusest ning stabiliseerivatest ainetest, nagu emulsifikaatorid või pinnale adsorbeeruvad osakesed. Tõhusa stabiliseerimisega võib vältida koalescente või sette tekkimist, kuid läbivad nähtused nagu Ostwaldi lahustum ja koalescence võivad aja jooksul muutusi põhjustada. Dispersioonifaasi suurus ja tihedus ning piirpinnaomadused määravad süsteemi rheoloogilised ja optilised omadused.

Märkused ja rakendused. Dispersioonifaasi käsitlus on oluline toiduainetes, kosmeetikas, farmaatsias ja materjaliteaduses, kus kontrollitakse emulsioonide ja suspensioonide stabiilsust, tekstuuri ja vahendite vabastamist. Tavaliselt kasutatakse mikroskoopiat, dünaamilist valgustus hajumise mõõtmist (DLS) ja laser-difraktsiooni tilkusarvestust dispersioonifaasi suuruse ja jaotuse hindamiseks.

Kokkuvõte. Dispersioonifaasis on hajutatud faas, mis kujutab tilku, osakesi või mullikesi ja mida ümbritseb teistsugune faas; selle omadused määravad süsteemi stabiilsuse, omadused ja rakenduste sobivuse.