dimentsioonide

Dimensioonid on mõiste, mis kirjeldab, kui palju sõltumatuid parameetreid on vaja mingil objektil või süsteemil kirjeldada. Matemaatikas ja geomeetrias tähistab dimensioon ruumi või vektorruumi aluskoordinaatide arvu. Näiteks tasapind on kaks‑dimensiooniline, ruum on kolmemõõtmeline, ning üldises mõttes on dimensioon see arv, millega saab kirjeldada kõigi punktide koordinaate.

Ruumilised ja ajalised dimensioonid: klassikalises füüsikas räägitakse kolmest ruumilisest dimensioonist. Aeg on sageli eristatud eraldi mõõde, kuid relatiivsusteooria raames ühendavad ruumi ja aja neljadimensiooniliseks ruumiks ehk ruumi-ajaks.

Dimensioonanalüüs: Füüsikas kasutatakse baasdimensioone nagu pikkus (L), mass (M) ja aeg (T). Dimensioonanalüüs kontrollib, et füüsikalised võrrandid on dimensioonidelt ühilduvad; see aitab tuvastada arvutusvigu ja suunab teooriate arendamist.

Lisadimensioonid ja kaasaegsed teooriad: Mõned teooriad eeldavad täiendavaid ruumi- või ajamõõtmeid; näiteks string-teoorias võib olla 10 või 11 dimensiooni, mille lisamõõtmed on kompaktitud ja tavaliselt nähtamatud.

Andmeteadus ja praktika: Dimensioon mõiste ilmneb ka andmete kirjeldamisel; tunnuste arv määrab andmete dimensiooni. Kõrge dimensiooniga andmed võivad raskendada analüüsi; lahendused hõlmavad dimensioonide vähendamist, näiteks PCA, tunnuste valik ja teised meetodid.