arvutusvigu

Arvutusvigu on arvutitele ja elektroonikaseadmetele omased vead, mis tekivad arvutuste või andmetöötluse protsessis. Need vigu võivad olla tingitud nii riistvara kui tarkvara kõrvalekalletest ning mõjutada seadme toimivust ning tulemust. Arvutusvigu võib tekkida juhuslikult (tõenäosuslik viga) või süsteemselt (süsteemne viga).

Tõenäosuslikud väikesed arvutusvead võivad tuleneda näiteks sensoriandmete ebatäpsusest või juhuslikest elektromagnetilistest häiretest. Süsteemsed vead tekkida võivad programmiveadena, vigu kujunduses või kipu tõttu.

Arvutusvigu on oluline jälgida ja minimeerida, eriti kriitilistes rakendustes nagu meditsiiniseadmed, lennuki juhtimissüsteemid ning finantsrakendused. Selleks kasutatakse veaotsingu meetodeid, nagu kontrollsumma, pariteet, vigu tuvastavad koodid ning korduvad arvutused. Samuti on tähtis seadmete hooldus ja regulaarsed testid, et tuvastada ning parandada võimalikke vigu enne nende tõsist mõju.

Arvutusvigu väljendub sageli arvudesse, mille väärtus erineb oodatust või õigest tulemusest. See võib põhjustada näiteks valesid analüüse või otsuseid. Seetõttu on oluline mõista arvutusvigade olemust ning rakendada meetmeid nende kontrollimiseks ja vähendamiseks, eriti süsteemides, kus vigu ei saa lubada.

Arvutusvigade aeg-ajalt esinemine ja nende mõju vähendamine on teadus- ja inseneritöös pidev prioriteet, tagamaks süsteemide usaldusväärsust ja ohutust.