difusioonipõlemistest

Difusioonipõlemine on põlemisprotsess, mille käigus põlevad gaasid ja hapnik segunevad põlemispiiril difusiooni teel. Erinevalt eelnevalt segatud põlemisest, kus kütus ja oksüdeerija on enne süütamist ühtlaselt segatud, toimub difusioonipõlemises segunemine alles põlemistsoonis. See tähendab, et põlemiskiirus sõltub kütuse ja hapniku difusioonist põlemispiirini.

Seda tüüpi põlemist võib sageli täheldada küünlavalgel, gaasipliidi leegil või ka puidu põlemisel. Leek on difusioonipõlemise korral tavaliselt kollakam ja ebastabiilsem võrreldes eelnevalt segatud põlemisega, kus leek on sinisem ja stabiilsem. Difusioonipõlemisel tekib põlemispiirile sageli tahma, kuna kütuse täielikuks oksüdeerimiseks ei pruugi piisavalt hapnikku difundeeruda.

Difusioonipõlemise eelised seisnevad selle lihtsuses ja töökindluses. Seda on lihtne kontrollida ja see ei nõua keerukaid segamissüsteeme. Kuid selle puuduseks on madalam efektiivsus ja suurem saasteainete emissioon võrreldes eelnevalt segatud põlemisega. Difusioonipõlemist kasutatakse paljudes rakendustes, kus lihtsus ja kulumiskindlus on esmatähtsad, näiteks mõnedes tööstuslikes põletites ja kodumajapidamises kasutatavates gaasiseadmetes.