Difusioonipõlemise

Difusioonipõlemine, tuntud ka kui mittesegatud põlemine, on gaasipõlemise tüüp, kus kütus ja oksüdeerija (tavaliselt õhk) segunevad põlemispiirkonnas. Erinevalt eelnevalt segatud põlemisest, kus kütus ja õhk segatakse enne leeki jõudmist, difusioonipõlemises toimub see segunemine aeglaselt difusiooniprotsessi kaudu. See tähendab, et põlemine toimub seal, kus kütus ja õhk kohtuvad, mitte kogu põlemiskambris ühtlaselt.

Selle põlemisviisi iseloomulik tunnus on aeglane ja sageli ebastabiilne leek. Difusioonipõlemine on tavaline paljudes igapäevastes rakendustes, näiteks küünalde põlemisel, gaasipliidi leekidel ja mitmetel tööstuslikel põletitel. Kuna hapnik peab kütusega difundeeruma, on see protsess vähem tõhus ja võib tekitada rohkem tuhka ja tahma võrreldes eelnevalt segatud põlemisega. Samuti võib temperatuur olla madalam ja põlemise kiirus aeglasem.

Eelised on selle lihtsus ja stabiilsus teatud tingimustes. Kuna eelnev segamine ei ole vajalik, on süsteemid sageli lihtsamad ehitada. Miinuseks on aga madalam energiatõhusus ja kõrgem saasteainete emissioon. Difusioonipõlemise kontrollimine ja optimeerimine on oluline erinevate rakenduste ohutuse ja efektiivsuse tagamiseks.