dekompositioon

Dekompositsioon on protsess, mille käigus keerukam süsteem või aine laguneb lihtsamateks osadeks. Seda mõistet kasutatakse laialdaselt erinevates teadus- ja insenerivaldkondades ning see võib tähendada nii keemilist reaktsiooni kui ka mitmesuguseid teisi jaotusi. Dekompositsioon aitab mõista struktuuri ja funktsiooni, võimaldab lihtsustada arvutusi ning näha osade mõju tervikule.

Keemias on dekompositsioon teatud ainete lagunemine lihtsamateks ühenditeks. Üldvalem on AB → A + B. Dekompositsioon on sageli endo- või eksotermne ning kiireneb temperatuuril või katalüsaatorite toimel. Näide: kaltsiumkarbonaadi kuumutamisel laguneb see CaCO3 → CaO + CO2.

Matemaatikas on dekompositsioon erinevate objektide jaotamine lihtsamateks osadeks. Näiteks maatriksi LU-, QR- või SVD-dekompositsioonid lihtsustavad arvutusi ja analüüsi. Samuti räägitakse spektri- ja omaväärtuste dekompositsioonist, mis annab alusosade iseloomustamiseks.

Informatsiooniteaduses ja tarkvaraarenduses kirjeldab dekompositsioon süsteemi või probleemi jaotamist hallatavateks osadeks. Näiteks funktsionaalne dekompositsioon, moodulide arhitektuur või signaalide eraldamine (Fourier- või wavelet-dekomposioon).

Ökoloogias ja bioloogias on lagunemine protsess, mille käigus surnud orgaanilised ained lagunevad mikroorganismide toimel ning vabanevad toitained ja energia. Protsessi kiirendavad temperatuur, niiskus ja hapnik. Lagunemine on oluline toitainete ringluses ja süsiniku tasakaalus.

Kuigi tähendus võib erineda, jagab dekompositsioon üldist ideed: keeruka süsteemi jagamine osadeks, mis võimaldab paremini mõista ja käsitleda terviku toimimist.