bensiinimootorist

Bensiinimootor on sisepõlemismootor, mis kasutab bensiinil põhinevat kütust ning energia muudetakse mehhaaniliseks tööjõuks väntvõlli pöörlemise kaudu. Enamikuline osa bensiinimootoreid on suunatud autodele ja mootorratastele, kuid neid kasutatakse ka generaatorites, tööriistades ja väikestes masinates.

Tööprintsiip põhineb põlemisel: bensiin segatakse õhuga ja see segu süüdatakse, tavaliselt sädesüütega ehk süütega. Enamik tänapäevaseid bensiinimootoreid töötab neljastroke tsükliga (imemine, kokkusurumine, töö tõttu tekkiva jõu ülekandmine, väljalase), mida nimetatakse Otto tsükliks. On olemas ka mõningad kahetaktilised mootorid, mis täidavad tööd ja väljalaskesaadused samal ajal. Bensiini manustamine võib toimuda karburaatori abil vanemates süsteemides või otse kütuseinjeksiooniga kaasaegsetes mootorites.

Tüübid ja kütusejagamised on ajas muutunud. Karburaatorit kasutavad vanemad bensiinimootorid segavad kütuse ja õhu esmalt ette, samas kui tänapäevased mootorid kasutavad otsest kütuseinjeksiooni ning täpsemaid juhtimissüsteeme. Mootorid võivad olla vabalt hingavad või turboväljysterdusega ning kasutavad erinevaid iseloomulikke lahendusi kütusesegule ning süütamise ajastusele.

Keskkonna ja efektiivsuse küsimused on muutnud bensiinimootorite disaini. Emissioonid, kütusekulutus ja müratase on reguleeritud seaduste ning tehniliste uuendustega kärgitanud parandusi, sealhulgas katalüsaatorid, kollektori optimeerimine ja olemasolevate mootortehnoloogiate arendamine. Tulevikus nähakse jätkuvat arengut ühendatud mootori- ja elektrilahenduste vahel ning alternatiivsete kütuste ning süsinikuneutraalse liikumise suunas.