basiilik

Basiilik (Ocimum basilicum) on aromaatne ürt, mida kasvatatakse peamiselt toidu maitse parandamiseks. Kõige levinum liik on tavaline basiilik (Ocimum basilicum). Erinevad sordid pakuvad erinevat lõhna ja maitset, näiteks Genovese basiilik, sidrunbasiilik, Thaibasiilik ja purpurbasiilik.

Basiilik on pärit Aasiast ja Vahemere piirkonnast ning tänapäeval kasvatatakse teda üle maailma. Ta on sooja- ja päikeseküllane taim, mis on külmakartlik. Kasvatamiseks sobib viljakas, hästi kuivendatud mullapind; ta vajab head valgust ja regulaarset kastmist. Ta on kergesti kasvatatav ka potis toas või aknalaual; lõikamine soodustab harude hargnemist ja taime kompaktset kasvu.

Kasutus ja maitse: Genovese basiilik on klassikaline pesto koostisosa; Thaibasiilik lisab roogadele anisilikku või kaneelitaolist lõhna; sidrunbasiilik annab tsitruselise nüansi; purpurbasiilik lisab toidule värvi. Parim maitse ilmneb värske lehena; kuivatamine võib aroomi vähendada.

Koristus ja säilitamine: Parim on lõigata võrsete tipud, jätkates taime kasvamist. Värske basiilik säilib külmkapis veega klaasis või märja paberkihiga kilekotis; pikemaks säilitamiseks sobib jää-, või sügavkülm. Kuivatamine on samuti võimalus, kuid maitse võib nõrgemaks muutuda.

Kahjurid ja haigused: Peamised kahjurid on nälkjad ja lehetäid; haigustest võib esineda hallitus, juur- ja vartmädanik ning fusarioos. Ennetusmeetmed hõlmavad head õhuringlust, mitte liigniiskust ja korrapärast hooldust.