assimileerimist

Assimileerimine on protsess, mille käigus üks kultuuri- või etniline grupp omandab teise kultuuri põhielemendid—keele, normid, väärtused ja eluviisi—ning integreerub uude kultuurikonteksti. Selles protsessis võivad toimuda nii kultuurilised kui sotsiaalsed muutused ning osutuda kohanamine osaliselt või märgatavalt suuremaks ühtlustamiseks. Assimileerimine võib olla vabatahtlik või sundinud ning selle tulemused võivad hõlmata nii varasema identiteedi muutumist kui ka osalist säilimist.

Mõisted ja vormid hõlmavad mitmekesist spektrit: kultuuriline assimilatsioon (uuete keele- ja tavademanduste omandamine), struktuurne või sotsiaalne assimilatsioon (sissejuhatus ja osalemine sotsiaalsetes institutsioonides, nagu haridus, tööturg ja eluasemene), ning keeleline assimileerimine (keele omandamine ja kasutus eri sotsiaalsetes kontekstides). Tihti vaadeldakse assimileerimist ka läbi interaktsiooni ja kontaktide ning töö- või hariduslike võimaluste kaudu toimuvat sotsiaalset lõimitust.

Kaasnevad tegurid hõlmavad majanduslikku olukorda, haridust, diskrimineerimist, poliitilist raamistikku ja kogukondadevahelisi suhteid. Assimileerimise tulemused võivad olla suurem kaasatus ühiskonda ja paremad elamistingimused, kuid mõnikord kaasnevad identiteedi muutused või kultuurilise pärandi vähenemine. Aruteludes tõdetakse sageli, et kultuuriline mitmekesisus ja keelearengud on väärtused, mis vajavad kaitset; alternatiivina rõhutatakse integratsiooni ja multikultuurilise ühiskonna ideid, mis püüavad tagada koostööd ilma igas vormis ühtlustamiseta.