arüülhalogeniidide

Aruülhalogeniidid on orgaanilised ühendid, mille struktuuris on halogeeniaatom (fluoriin, kloori, broomi või joodi) otseselt seotud aromaatse rõngaga. Need ühendid kuuluvad laiemasse halogeenitud aromaatsete süsivesinike klassi. Aromaatses rõngas olevad elektronid muudavad süsinik-halogeen sideme stabiilsemaks võrreldes alifaatiliste halogeniididega.

Kõige levinumad aruülhalogeniidid on need, mis sisaldavad kloori või broomi. Näiteks klorobenseen on aruülhalogeniid, kus kloori aatom on seotud benseenirõngaga. Need ühendid on sageli värvitud või värvitud tahked ained või vedelikud, millel on iseloomulik lõhn. Nende füüsikalised omadused, nagu sulamis- ja keemistemperatuur, sõltuvad konkreetse halogeeni ja aromaatse süsiniku asukohast.

Aruülhalogeniididel on mitmesuguseid rakendusi. Neid kasutatakse sünteesivahenditena teiste orgaaniliste ühendite, nagu ravimid, pestitsiidid ja värvained, valmistamisel. Nad võivad osaleda mitmesugustes keemilistes reaktsioonides, sealhulgas nukleofiilse asenduse, elektrofiilse asenduse ja metall-katalüüsitud sidumise reaktsioonides. Mõned aruülhalogeniidid on ka olulised tööstuslikud kemikaalid.

Samuti on oluline märkida, et mõned aruülhalogeniidid võivad olla keskkonnale ohtlikud ja neil võib olla mürgisus. Nende käitlemisel ja utiliseerimisel tuleb järgida sobivaid ohutusmeetmeid. Nende mõju keskkonnale ja tervisele on olnud ka teadusuuringute objektiks.