arvutusvõimekus

Arvutusvõimekus on süsteemi või isiku võime teha arvutusi ja lahendada probleeme algoritmide abil. Sõltuvalt kontekstist võib mõiste tähendada nii inimese kognitiivset võimekust kui ka masina või tarkvara arvutuslikku võimekust. Üldiselt hõlmab arvutusvõimekus töötluskiirust, mälu mahtu ning andmete liikumise ja töötluse efektiivsust.

Masinakeskkonnas hinnatakse arvutusvõimekust peamiselt töötlusvõime (operatsioonide arv ajas, FLOPS) ja mälu ning salvestuskohtade suuruse kaudu. Lisaks vaadeldakse andmete sisendi–väljundi läbilaskevõimet ning võimet kasutada paralleelset arhitektuuri, näiteks mitut tuuma või graafikakaarte. Arvutusvõimekus tõuseb peamiselt arhitektuuriliste uuenduste, algoritmide edusammude ja parema paralleelimise kaudu.

Inimese kontekstis tähendab arvutusvõimekus kognitiivseid võimeid, mis on seotud arvutuslike operatsioonide sooritamisega, nagu arvutuslik mõtlemine, töömälu, tähelepanu ja probleemide lahendamine ning õpivõime. See on mõjutatud haridusest, praktiseerimisest ja vanusest ning piiratud ressurssidest, mis inimesel on.

Arvutusvõimekus on oluline tehisintellekti, simulatsioonide, suurandmete analüüsi ja robotika valdkondades. Suurenenud arvutusvõimekus võimaldab keerukamaid mudeleid ja kiiremat andmetöötlust, kuid võib kaasa tuua suurema energiatarbimise ja suurema riistvara vajaduse.