apellatsioonidega

Apellatsioonidega seostatakse õigussüsteemi võimalust vaidlustada madalama astme kohtu lahendit kõrgemas astmes kohtu ees. Eestis on apellatsioonid peamiselt tsiviil- ja kriminaalasjades ning haldusasjades tavapärane teisendusviis. Apellatsiooni eesmärk on kontrollida õiguse rakendamist ning menetluse korrektset läbiviimist, mitte lihtsalt hinnata uusena kõiki faktide küsimusi.

Tavaliselt on apellatsiooni käitamiseks kõrgem kohtuastme kohustus ringkonnakohus, mis tegeleb apellatsioonidega. Teatud juhtudel on avalik-õiguslikel ning erandjuhtudel võimalik pöörduda kõrgemasse kohtusse kas seadusemõttes või kasatsioonifoorumis riigikohtusse, mis keskendub peamiselt seaduslikkuse kontrollile. Apellatsioonide alused võivad hõlmata õiguse rakendamise vigu, menetluslikke vigu või tõendite hindamise valearvestust.

Menetluslikult palutakse apellatsioon kirjalikult esitada kindlal tähtajal ning vastaspoolile antakse võimalus vastata. Ringkonnakohus vaatab asja uuesti läbi ning võib apellatsiooni rahuldada, otsuse muuta või tühistada ning vajadusel asja uuesti lahendada või saata tagasi algpõhjast arutamiseks. Põhiosa otsustest on kohtu poolt lõpule viidud ning järgmised õiguskaitsevahendid võivad hõlmata kasatsiooni riigikohtu poole (põhiseaduslike ja seaduslike küsimuste ülevaade).

Apellatsioonidega kaasnevad tavaliselt õigustes valdkonna esindus- ja kuluküsimused, milles pooled võivad kasutada advokaadi abi. Õiguslik raamistik põhineb tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtumenetluse seadustikul ning seotud õigusaktidel.